Kvantfüüsika (no see lihtsalt paelub mind koguaeg!!!) tuletab mulle alatasa meelde, et kogu elu teekond on igas hetkes vaid potentsiaalide jada.. See, millise otsuse või sammu praegu teen, muudab automaatselt ka nii eelnevate kui ka edaspidiste potentsiaalide jada. Ehk teisisõnu nii minevikku kui oletatavat tulevikku. Olenemata sellest, kas lineaarne aeg eksisteerib või mitte, kas ruum ja mateeria eksisteerib või mitte – on asi alati selles, millele on suunatud tähelepanu!
Terve nädalavahetuse veetsin õppides, kuulates ja luues uusi ning sügavamaid seoseid. Selleks oli vaja võtta aeg ja eemalduda igapäevastest tegevustest. Mind on alati hämmastanud see, kuidas juba aastatuhandeid elanud iidsed põlisrahvad on nn Universumi Pühasid Seaduseid osanud sõnastada selliselt, et nende sisu resoneerub samahästi ka tänase päevaga! Tunnistan, et on võrdlemisi keeruline panna kõike sõnadesse, milliseid taipamisi viimased päevad endaga tõid. Kuid ehk saab siiski ka need read siin olla kellegi jaoks inspiratsiooniks..
Kui alustada õige sellest mõttest, et kõik on energia... Ja tegelikult ei loo ma ise kunagi energiat, sest see on juba olemas. Küsimus on valikus, kas soovin seda muuta ja mida sellega saavutada? Minu jaoks vast kõige olulisem küsimus siin on see, kas ma olemasoleva energia baasilt saan lisada maailmale väärtust ja mida on vaja selleks teha?
Julgen arvata, et siinkohal tuleb mängu vastutus ja nö kohalolu ja märkamise ülesanne, sest energia kasutamisel ja suunamisel on märksõnaks ennekõike FOOKUS! Millel on minu fookus? Ja tõsiasi, et küsin seda oma klientidelt, pole niisama jutujätkuks ja pinnapealseks harjutuseks, vaid sellel on sügavam ja eluliselt oluline tähendus! Aga kui õige täiendaks seda küsimust veelgi: kui palju pean selles osas oma eneseväärtust peenhäälestama, mida ma muudan või kuhu oma fookuse sean? See kui ma suunan oma siira ning tingimusteta kavatsuse ja tähelepanu enesearengule ning õppimisele, et suures pildis anda maailmale väärtust, ei ole egoistlik. Olgugi, et see võib teistele nii näida, tuleneb teiste seisukoht läbi nende endi varasemate kogemuste ja ühiskonnas tarvitusel olevate hinnangute.
Aga kui vaadata teistpidi – kui annan väärtust maailmale läbi kavatsuse saada isiklikku tähelepanu ja seeläbi kunstlikult oma väärtust tõsta, pean olema arvestanud võimalustega, et kui see pole kooskõlas loodusseadustega ehk Pühade Seadustega, tuleb see tingimuste ja ootustega energiana tagasi, nagu järellainetus veepinnal. Olete seda paradigmat näinud ja kogenud? Niisiis isetu ja tingimusteta, puhtast südamest ja ootusi mitte omava fookuse ja väärtuse jagamine ükskõik millele/kellele on energia, mille väärtus potentsiaalseks realiseerumiseks on igati sünkroonis ka kõige lihtsamate universumi või loodusseadustega. Võibolla ka see avaldus tundub siinse lugejale veidi keeruline ning kummaline, sest “enamus inimestest seda ju ei tee”, aga sellelgi on oma põhjus, millest kirjutan teinekord…
Veel jäid mulle kõlama mõtted eneseväärtusest. Antud teemal olen mina ja paljud teised varasemalt rääkinud ja kirjutanudki, kuid on aeg astuda samm sügvamale! Pean siinkohal paluma igaühel, kellel järgneva mõtte taustal midagi seesmiselt reageerima hakkab minuga seda jagama!
Sa ei saa tõsta oma eneseväärtust kellegi teise hinnaga, kellegi teise arvelt! Samuti Sa ei saa ennast võrrelda teistega, sest igaüks on oma isikliku mineviku, dna ja potentsiaaliga. Samamoodi ei saa oodata, et igaüks kuuleb, näeb või kogeb asju samamoodi, nagu sina! Niisiis soovitan heatahtlikult lõpetada ometi võrdlemine, enese väärtuse või väärtusetuse üle debateerimine! Astu eemale ja vaata kõrvalt, mis Sinuga tegelikult toimub?!
Küllap võite aimata, miks antud teema väga paljusid inimesi kõnetab ja räägin sel teemal ka oma klientidega palju. Aga mida soovin siinkohal jagada on see, et olen elu jooksul kohtunud erinevate inimestega ning igaühe suhtes on mul alati eelarvamusteta austus. Minul puuduvad samad kogemused, mis on neil ja ka vastupidi. Seetõttu suudan nende lugusid kuulates vaid olla empaatiline, kuid mitte samastuda, sest igaühe taust on erinev. Nüüd küsin ma Sinult aga konksuga küsimuse: mida annab Sulle kellegi mõistmine, kui sellega ei kaasne Sinul endal samasugust kogemust?! Kogemus on aga omakorda seotud julgusega proovida midagi, mida varasemalt pole olnud. Toon siinkohal näite – kui mina käisin täpselt 3 aastat tagasi langevarjuhüpet tegemas, polnud mul kogemust, kuid olin piisavalt julge ja usaldasin ning alistusin kõigele sellele, mis oli minu ettekujutuses. Ettekujutus on illusioon. Nii olid ka minu mõtted hüppest olnud seni vaid illusoorsed, sest kogemus puudus. Aga mida andis mulle lõppude lõpuks mõte? Mitte midagi… selleks hetkeks aga, kui olin saanud oma kogemuse, taipasin, et nüüd mõistan ma hästi neid, kes varasemalt on hüpanud – mis tunne see oli ja mida see võis seesmiselt kõike tähendada lisaks sellele, et see oli pelgalt hüpe… Mulle meeldib vaadata ja jälgida neid inimesi, kes on saanud kogemused ja siis teevad oma järeldusi. Tekivad uued arusaamad ja uued mõttemustrid. Justkui aju teeb oma programmides uuendusi ja laeb alla täiesti uue tarkvara!
Aga ka eelnev jutt on seotud ikka ja jälle sellega, mis on kokkuvõtvalt energia, fookus ja tuleviku potentsiaalide võimalikkus.
Tulles veelkord tagasi eneseväärtuse juurde, laieneb antud valdkond mu elus aina suuremaks, sügavamaks ja tähenduslikumaks. Ikka vastavalt sellele, kuidas elu ennast mu ette laotab ja kuivõrd ma ise selleks valmis olen. Tunnen juba aastaid seda, millisel sagedusel või vibratsioonis ma oma tegemisi ja toimetusi teen. Umbes nagu toidu tegemine – olen oma lastele alati öelnud, et kui teha süüa, siis mitte kunagi ilma armastuseta… minu eneseväärtuse latt on asetatud täpselt selliselt, et ma ei tee teatud kvaliteedis järeleandmisi. Kui see peaks siiski mingil põhjusel juhtuma, ei ole ma seesmiselt tulemusega rahul. Niisiis – kui valmistada toitu (või siis tegeleda ükskõik millega oma elus), tasub alati anda oma täis fookus ja tähelepanu, armastus ja hoolivus sellesse, sest tulemuses kajastub see väga selgelt ja tajutavalt!
Jutu kokkuvõtteks ja eneseväärtuse teema püstituse ajendiks jääb minule edaspidi küsimus: kas elule ning maailmale lisab väärtust juurde see, kui lasen oma eneseväärtuse latti alla oma kehtestatud alampiiri?
Niisiis, mu hea lugeja... seekord mõtted energiast, fookusest, kavatsusest ja eneseväärtusest said kokku põimitud, sest alati ja igal hetkel on meil reaalne võimalus alustada otsast peale. Kõik on alati võimalik, sõltudes lihtsalt tingimuste(vabadusest), veendumusest, sünkroonsustest ja kavatsuse puhtusest, kuid ennekõike energiast ja fookusest!
Liis
